Meie lapsed väärivad paremaid tuleviku väljavaateid. Meie hoolitsus, puhas toit ja vesi ning loomulikult puhas õhk!
Õhusaaste teema on viimasel ajal mõjukalt pinnale kerkinud. Miks see nii on? Vastus sellele on lihtne. Õhusaaste mõjutegureid on hakatud rohkem süvitsi uurima ja eelkõige just tervise seisukohalt. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) ja teadus- ja tervise ajakiri Environment International viisid läbi kaks uuringut. Tulemus on üsna sama: inimesed, eriti väikesed lapsed on mõjutatavad õhusaastest ning olukord on muret tekitav.
WHO järeldas, et õhusaaste mõjutab laste neuroloogilist ja kognitiivset arengut. See võib olla ka lapseeas astma, allergia või vähi kujunemise aluseid. Lisaks võivad suurenenud õhusaaste all kannatanud lapsed hiljem tõenäolisemalt kannatada krooniliste haiguste käes, nagu näiteks südame-veresoonkonna haigused jms.
Environment International uuris lapsi ja ühendas need ASD-ga (autismi spektrihäirega). Järeldus oli lihtne, vähem õhusaastega kokku puutunud lastel oli 78% väiksem risk haigestuda, kui lapsed, kes puutusid kokku suuremal määral õhusaastega (International Environment, 2018).
Lapsed hingavad kiiremini kui täiskasvanud, ja seetõttu tarbivad nad rohkem õhku, mis tähendab, et saastunud õhu korral on lapse kopsu sisemine pind rohkem kokkupuutes saastega kui täiskasvanud inimesel. Lapse aju ja keha on pidevas arengus ja kasvujärgus, saastatud õhk on lapse arengus määrava tähtsusega, see võib mõjutada lapse tuleviku väljavaateid tervise seisukohalt.
Me eeldame, et meil on puhas õhk ja seda enam võrreldes Aasia riikidega. Loomulikult on õige, et meie õhk on vähem saastunud, aga siiski on ka meie õhus saasteaineid. Ammu teada fakt on see, et siseruumide õhk on 2-5 korda rohkem saastunud, kui õhk mis on väljas. Skeptikud võivad ju küsida kuidas nii? See ei ole võimalik.
Aga mõtleme korra. Meie siseruumid on kaetud ehitusmaterjalidega, ruumides on mööbel ja seinad kaetud värviga. Vaatame siis, mida meie majapidamine sisaldab:
- Liim (mööbel)
- Lakk (põrand, mööbel)
- Plastik (nafta produkt)
- Laminaat (nafta produkt)
- Kemikaalid (koristus jne)
- Ehitusmaterjalid (erinevad keemilised ühendid)
Loetelu on pikk ja saaks veel nimekirja jätkata. Kas sa teadsid, et liimid ja lakid ning kodukeemia ja ehitusmaterjalid sisaldavad kemikaale, mis ei ole püsivad, vaid ajapikku aurustuvad pindadelt (formaldehüüd, VOC, e LOÜ – lenduvad orgaanilised ained). See on see, millega igapäevaselt oma kodus ja kontoris kokku puutume.
Kuidas siis sieruumides õhusaastet vähendada?
Siseruumides on võimalik õhusaastet vähendada. Parimad lahendused selleks on õhupuhastajad, millel on aktiivsöefilter ja TRUE HEPA filter. Loomulikult oleks hea, kui õhupuhastaja omab ka antiallergilist filtrit. Meie soovitame kindlasti õhupuhastaja tippbrändi COWAY, kes on oma arenduses pühendunud toodetele, mis teevad meie elu tervislikumaks ja mugavamaks.
Täpsem ülevaade:
https://www.eea.europa.eu/et/eka-signaalid/signaalid-2013/artiklid/siseohu-kvaliteet
Uuringute tulemused (Maailma Terviseorganisatsioon, 2018):
- Õhusaaste mõjutab vaimse ja motoorse oskuse arengut (kognitiivsed kahjustused).
- Õhusaaste kahjustab laste kopsufunktsiooni, isegi kui nad ei puutu kokku kõrge, vaid madalama saasteainete kontsentratsiooniga
- 93% alla 15-aastastest lastest puutuvad kokku tahkete osakestega (PM2,5), mis ületavad WHO õhukvaliteedi standardeid
- Rohkem kui 40% inimestest kogu maailmas, sealhulgas 1 miljard last alla 15-aastastest lastest, on kokku puutunud suurenenud õhusaastega
- 2016. aastal suri ca 600 000 alla 15-aastast last nii sise- kui ka välisõhu saaste mõju tõttu
- Õhusaaste omab järjest suuremat rolli laste tervise peamiste ohtude nimekirjas, olles peaaegu iga kümne vähem kui viie aasta vanuse lapse surma põhjuseks
Õhusaaste osatähtsuse on tulnud läbi uuringute ja uute teadmiste.
Välisõhu osas me indiviididena paljut teha ei saa (mingil määral kindlasti), ruumi siseõhu osas aga saame kindlasti ja seda nii kodus, tööl ja oma laste tarbeks koolis ja lasteaias.
Tutvu lähemalt Vital Air’i pakutavate õhupuhastajatega: